Pärast 24. veebruaril 2025 avaldatud nõukogu soovituse eelnõu on küberkaitse tegevuskava nüüd vastu võetud. Selles kirjeldatakse peamisi osalejaid ja mehhanisme, selgitades rolle ja kohustusi kriisi igas etapis. See hõlmab teabe jagamist ja reageerimise koordineerimist kriisi kõigis etappides nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil.
Küberturvalisuse tegevuskava peaks võimaldama asjaomastel liidu osalejatel mõista, kuidas suhelda ja kasutada parimal viisil ära olemasolevaid mehhanisme kogu kriisiohje elutsükli jooksul. Selle eesmärk on selgitada, mis on küberkriis ja mis käivitab küberkriisi mehhanismi liidu tasandil. Selles selgitatakse, kuidas kasutada olemasolevaid mehhanisme, nagu küberhädaolukorra mehhanism, sealhulgas ELi küberreserv, et valmistada ette ulatuslikust küberintsidendist tuleneva kriisi ohjamist, sellele reageerimist ja sellest taastumist. Lisaks on selle eesmärk edendada struktureeritumat koostööd tsiviil- ja sõjaliste osalejate vahel, sealhulgas koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), võttes arvesse, et ulatuslik küberintsident, mis mõjutab liidu tsiviiltaristut, millele sõjavägi tugineb, võib aktiveerida ka NATO reageerimismehhanismid.
Küberjulgeoleku tegevuskava tugineb olemasolevatele raamistikele, nagu kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev integreeritud raamistik ja ELi küberdiplomaatia meetmete kogum, ning on samal ajal kooskõlas hiljuti vastu võetud algatustega, nagu elutähtsa taristu tegevuskava ja ELi elektrisektori küberturvalisuse võrgueeskiri.