Euroopa digikümnend

Digiühiskond ja digitehnoloogiad toovad endaga kaasa uusi võimalusi õppimiseks, meelelahutuseks, töötamiseks, uurimiseks ja ambitsioonide täitmiseks. Samuti toovad need kaasa uusi vabadusi ja õigusi ning annavad ELi kodanikele võimaluse jõuda kaugemale füüsilistest kogukondadest, geograafilistest asukohtadest ja sotsiaalsetest seisukohtadest.

Digiüleminekuga on siiski seotud veel palju probleeme. Digimaailm peaks põhinema Euroopa väärtustel – kus kedagi ei jäeta kõrvale, kus igaühel on vabadus, kaitse ja õiglus. Euroopa digikümnendil on igaühel oskused igapäevase tehnoloogia kasutamiseks. Isegi väikeettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et teha paremaid äriotsuseid, suhelda oma klientidega või parandada oma äritegevuse osi. Ühenduvus jõuab külades, mägedes ja äärealadel elavate inimesteni, et kõik saaksid kasutada veebivõimalusi ja osaleda digiühiskonna hüvedes. Peamised avalikud teenused ja haldusmenetlused on kodanike ja ettevõtjate mugavuse huvides veebipõhised.

Digikümnendi raamistik hõlmab järgmist:

• Digikümnendi poliitikaprogramm võimaldab ELil ja liikmesriikidel teha koostööd digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles on sätestatud mehhanism 2030. aastaks tehtavate edusammude jälgimiseks. Komisjon avaldab igal aastal aruande, milles antakse ülevaade tehtud edusammudest.
• Digikümnendi eesmärgid on mõõdetavad eesmärgid kõigis neljas valdkonnas: ühenduvus, digioskused, digiäri ja digitaalsed avalikud teenused.
• Digikümnendi eesmärgid suunavad liikmesriikide meetmeid. Komisjon annab liikmesriikide meetmetest teada aastaaruandes.
• Mitut riiki hõlmavad projektid võimaldavad liikmesriikidel koondada investeeringuid ja käivitada suuremahulisi piiriüleseid projekte.
• Digikümnendi õigused ja põhimõtted kajastavad ELi väärtusi, mida tuleb digimaailmas austada, nagu on allkirjastatud digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis.